Joven sira gasta tempu barak liu iha mídia sosiál no toba menus liu duké uluk. Tempu ne’ebé gasta iha dispozitivu eletróniku sira, liuliu iha kalan, asosiadu ho toba menus no kualidade toba ne’ebé ladi’ak liu. Adisionalmente, adolexente sira iha posibilidade boot liu atu uza mídia sosiál to’o kalan boot. Ida-ne’e akontese ona ba ita-boot?

Konsekuénsia

La toba ho sufisiente asosiadu ho taxa depresaun, ansiedade, no hanoin no asaun suisídiu ne’ebé aas liu. Taxa depresaun no ansiedade aumenta ona iha dékada ikus ne’e entre adolexente sira ne’ebé maka gasta tempu barak liu iha mídia sosiál.

Falta toba la’ós de’it kestaun ho mídia sosiál. Tuir eis-funsionáriu ida iha Facebook, sira nia peskiza internu hetan katak labarik-feto adolexente na’in 1 hosi na’in 3 iha problema imajen isin nian ne’ebé aat liu, depresaun, no ansiedade tanba uza mídia sosiál hanesan Instagram. Tempu ne’ebé gasta iha Instagram bele lori ita atu kompara ita-nia an ho ema seluk nia moris no hakanek ita-nia auto-estima.

Saida maka Ita-boot bele halo

Maski ita hotu tauk atu lakon tendénsia sira, ekilíbriu maka aprosimasaun di’ak liu ba oinsá ita gasta ita-nia tempu online. Halo Ita-nia objetivu atu limita Ita-nia uza internét ba deʼit plataforma balu no ba tempu balu loron-loron. Rekomenda atu hamate dispozitivu portavel sira ka pelumenus tau mídia sosiál iha silensiu iha kalan atu nune’e labele difikulta ita-boot nia toba. Mantein utilizasaun mídia sosiál ba menus husi oras 10 kada semana. Ita-boot nia telefone akompaña tempu hira maka ita-boot gasta iha ita-boot nia aplikasaun oioin, nune’e tau matan ba ita-boot nia tempu ne’ebé ita-boot gasta iha mídia sosiál no joga jogu sira. Instala aplikasaun ida ne’ebé akompaña ita-boot nia toba no ezersísiu, hanesan Fitbit ka sítiu akompañamentu sira ne’ebé hanesan. Hatur restrisaun sira ba tempu ne’ebé ita-boot uza aplikasaun sira mídia sosiál nian. Halo ita-boot nia objetivu atu toba pelumenus oras ualu no oras ida atividade fíziku nian molok ita-boot husik ita-boot nia an atu haree ita-boot nia aplikasaun sira mídia sosiál nian.

Buka ekilíbriu iha mídia sosiál maka krusiál atu mantein saúde mentál ne’ebé di’ak liu no hamenus posibilidade ba nível aas sira ansiedade nian, depresaun, no hahalok suisídiu nian iha adolexente sira no adultu sira. Se ita-boot nota katak plataforma partikulár ida hamosu emosaun ka sentimentu negativu sira, para uza ida-ne’e. Fasil liu duké ita-boot hanoin atu para. Ita sei hetan katak iha maneira barak ne’ebé ita bele liga ho ema seluk—no área ligasaun pesoál sempre di’ak liu duké online.

Impaktu Fiar nian: Bíblia hanorin ita, “Keta halo tuir mundu ida-ne’e, maibé nakfilak an hodi hafoun imi nia hanoin, atu nune’e imi bele hatene saida maka Maromak nia hakarak—saida maka di’ak, saida maka di’ak no saida maka perfeitu” 9Romanus 12:2, NRSV). Mídia sosiál maka dalan di’ak ida atu liga ho ema seluk, maibé ida-ne’e bele halo ita preokupa liután kona-ba sasán sira mundu nian. Ida-neʼe bele estraga ita-nia saúde fíziku no mentál. Di’ak liu atu liga ho Maromak iha orasaun duké ho ema sira ne’ebé ita la koñese liuhosi internet. Liga ho Maromak no hafoun ita-boot nia hanoin no deskobre saida maka Maromak nia hakarak ba ita-boot nia moris.

Hisler, G., Twenge, J.M., & Krizan, Z. (2020). Associations between screen time and short sleep duration among adolescents varies by media type: evidence from a cohort study. Sleep Medicine, 66, 92-102.

Twenge, J. M., Cooper, A. B., Joiner, T. E., Duffy, M. E., & Binau, S. G. (2019). Age, period, and cohort trends in mood disorder indicators and suicide-related outcomes in a nationally representative dataset, 2005–2017. Journal of Abnormal Psychology, 128(3), 185–199.

Wells, G., Horwitz, J., & Seetharaman, D. (2021, September 14). Facebook knows Instagram is toxic for teen girls, company documents show. Wall Street Journal. https://www.wsj.com/articles/facebook-knows-instagram-is-toxic-for-teen-girls-company-documents-show-11631620739